Türgi, 5. päev

 Aeg on lennanud linnutiivul ning käes ongi meie koolituse viimane päev. Võtame kokku kõik nädala jooksul õpitu ja kogetu.

KiVa programmist rääkima asudes tõdeme, et hoopis meie oleme oma koolitajatele eeskujuks ja saame ise jagada oma kogemusi ja õppetunde KiVa koolina. Mitmed Türgi õpetajad on küll käinud ise Soome KiVa metoodikat õppimas, kuid Türgi koolides KiVa pole ning isegi koolitunud õpetajatel on keeruline oma teadmisi täies mahus rakendada, kui puudub ühtne ja toetav süsteem.

Päeva lõppedes saime meie koolitajalt Dilekilt pidulikult kätte tunnistused.

Aitäh, Türgi, meid vastu võtmast ja oma kogemusi jagamast!

Läheme tagasi koju palju särasilmsematena.

Tenerife- 5.päev

 Täna oli meil viimane koolituspäev. 

Kohtusime kogu grupiga hoopis rannas Atlandi ookeani ääres. Joogamatid kaasas ning alustasime päeva merekohina saatel kõigepealt meditatsiooniga, millele järgnes hommikujooga päikese all. Kõik grupis osalejad ütlesid hiljem vestlusringis, et see oli parim jooga üldse. Olla osake universumist, tunnetada maa jõudu märjal liival, päikese soojust. Kuulata, tunda ja näha.

Õppisime juurde paar uut joogaharjutustki. Näiteks " vibu hingamine".

Peale trenni järgnes jahutav suplus lainetes.

 Just joogat tehes ning mediteerides, mõistad, kui võimas on loodus ja sina ise. 

Peale hommikut rannas, jätkus kokkuvõtete tegemine siseruumis. Korrati läbi veel õpitut, jagati kontakte, jagati kingitusi ning tunnistusi. 

Mida me koolituselt kaasa võtame ( õpetajate muljed):

* Oli ülihea koolitus. 

* Tenerife saare atmosfäär toetas suurepäraselt antud koolitust.

* Koolitaja Gabriela oli toetav, kohandus kiiresti igale olukorrale ning juhindus mõttest, et vaimselt terve ja tasakaalus õpetaja ongi hea õpetaja. 

* Sain võtteid, tehnikaid, mida üritan kindlasti kasutada klassiruumis.

* Sain iseenda jaoks teadmisi, kuidas mediteerida, teha joogat. Kavatsen seda ka tegema hakata edaspidi.

* Ma ei teadnudki enne, kui väga mul seda koolitust tegelikult vaja oli.

* See oli parim koolitus üldse, kus käinud olen. Atmosfäär, koht, inimesed, teemad, tunne, et ka mina olen oluline.

* Kavatsen edaspidi oma töös vajadusel võttagi hetke iseendale, olgu see vaid 5 minutit vahetunnis. 

* Mõnusad harjutused- erinevat viisi hingamine rahustamiseks, spageti meetod, kirjutamise meditatsioon jne .

*Mul on nii hea meel, et sain sellel koolitusel osaleda.😃

Õppida on lahe.

Ps. Lisaks kiisudele külastasid meie seltskonda ka sihvakad salamandrid😃

Ja oligi käes äralennu aeg. Aitäh külalislahke Tenerife. Oli suurepärane koolitus, mida kaua meenutada.

Tenerife- 4.päev

 Koolituse neljas päev algas intensiivse joogaga värskes õhus, kus pandi proovile erinevad kehalihased. Sellele järgnes mediteerimine vaimse tasakaalu saavutamise harjutustega.

Mediteerimise eesmärk oli keskenduda iseendale, leida side oma südame, hingega, küsida endalt, mida minu hing tõeliselt hetkel soovib. Mida saan selle soovi täitumiseks teha täna, homme. 

Harjutati jätkuvalt erinevaid stressi maandamise võtteid. Selleks olid omapärased  hingamisharjutused, kirjutamise meditatsioon ning spageti meetod. Kõiki neid nimetatud tehnikaid saaks praktiseerida ka klassiruumis.

Tundus igatahes põnev, kas ka meie suudaks neid oma õppetundi ühendada.

Koolituselt naastes, leidsid meie õpetajad ka erilise üllatuse- Mooste koolile omaselt, oli meile külla tulnud kohalik kiisu-miisu.

Türgi, 4. päev

Tänane koolituspäev oli väga huvitav. Saime koos oma linnaekskursioonist tuttava Erasmuse grupiga külastada üht Türgi erakooli. 

Vahe üldharidus- ja erakooli vahel on meeletu. Erakoolil olid uhked, värsked hooned imeilusa disainiga, väga lai valik erinevaid ägedaid õpperuume: robootikalaborid, lennundus, pilliklassid erinevate pillidega, ujula, tehnoloogiaklassid ning lausa oma kinosaal.

Väike võrdlus: kui üldhariduskooli õpilased õpivad inglise keelt 2 tundi nädalas, siis erakooli õpilastel on neid tunde 16. Paljud tunnid toimuvadki üldse inglise keeles ning kooli lõpetamisel saavad õpilased nii inglis- kui türgikeelsed tunnistused. 

Õpilastel on võimalik spetsialiseeruda: nad saavad valida, mis õppesuundi tahavad valida, mis pilli õppida ja palju muud. Kooli oli väga suur, suisa 1500 õpilast. Õppida tuleb seal koolis hoolsalt: iga päev on suisa üheksa 40-minutilist õppetundi, koolipäev lõppeb kell 16.30. Õppeedukus on koolis äärmiselt kõrge: 10 palli süsteemis on kooli keskmine hinne 8,8.

Kui üldhariduskoolis oli klassis õpilasi 40-45, siis erakoolides on selleks arvuks 24. Erakoolis käimine on aga väga kulukas lõbu: aastamaks on 5000 eurot, lisanduvad veel igasugu pisemad kulutused. Riiklikus ja erakoolis saadava hariduse kvaliteet tundub tõesti olevat väga-väga suur ning siinse üldhariduskooli õpetaja sõnul on see suur probleem ning väga ebaõiglane ning -võrdne õpilaste suhtes.

Loomulikult rääkisime ka kiusamisest. Erakoolides kindlasti kiusamist esineb, kuid seda on palju vähem. Vahetundides on õpetajad maja peal liikvel, et hoida õpilastel silma peal ning vältida rüselusi, karjumisi ja muud mittesobilikku. Samuti tegeletakse erakoolides iga mittesobiva käitumisjuhtumiga koheselt ning täie tõsidusega: suheldakse vanematega, räägitakse õpilas(t)ega. Erakoolidel on õigus mittesobivalt käituvad õpilased koolist välja visata, seega on peredele väga oluline, et nende lapsed käituksid sõbralikult ja hoolivalt, kui nad tahavad saada head ja kvaliteetset haridust.

Ei oska öelda, milline on Türgi õpilaste õpirõõmu näitajad, kuid majas ringi vaadates nägime naervaid, jooksvaid ja särasilmseid lapsi. Paistis, et neile tõesti meeldis oma koolis olla ja õppida.

Belgia õpetajatega vesteldes, et neil on Türgiga sarnasusi: mittesobivalt käituvad õpilased visatakse samuti koolist välja ja seega on distsipliiniprobleeme oluliselt vähem. Kui õpilased tahavad koolis käia, siis nad peavad lihtsalt olema viisakad ja sõbralikud ning teistesse lugupidavalt suhtuma.

Jõudsime ühiselt arusaamiseni, et kiusuennetuses on oluline, et oleks piisavalt täiskasvanuid, kes suudaks ja tahaks märgata koolis toimuvat, vajalik on tugev koostöö perega ning kindlad kokkulepitud ja toimivad reeglid. 

Türgi, 3. päev

Meie koolituse kolmas päev oli ette nähtud Antalyaga tutvumiseks. Saime samuti kokku digiteemasid õppiva Erasmuse grupiga, kus oli õpetajaid Belgiast, Leedust ja Ungarist. Esmalt tutvusime omavahel ja tegime ühiselt meeskonnamänge, seejärel suundusime linnaga tutvuma.

Väga huvitav oli nii linna uudistada kui ka teiste riikide õpetajatega vestelda: saime päris palju põnevaid uusi teadmisi, kuidas erinevates riikides on korraldatud nii õppimine kui ka õpetaja töö.

Antalyas uudistasime sadamapiirkonda, käisime laevatiirul, et näha linna mere pealt vaadatuna. Külastasime linna vanimat mošeed, seiklesime vanalinna kitsastel ja kirevatel tänavatel, uudistasime kohalikke suveniire ning vaatasime, kuidas tehakse käsitöökomme. Saime läbi käia ka väravatest, kust varasemalt sõitsid ainult valitsejad ja ülikud linna, lihtrahvale oli see keelatud.

Oli põnev ajalugu, uusi tutvusi, teadmisi ning keelekümblust täis päev.

Tenerife: 3. päev

 Kolmandal koolituspäeval keskenduti tehnikatele, mis aitavad toime tulla stressiga. Kui sind valdavad "rasked tunded", siis kuidas neist aru saada, tõlgendada ja ka aktsepteerida sel hetkel?  Praktiseeriti joogatehnikaid, kuidas osata olla hetkes, tekitada endale "a safe place". 

Õpiti ja harjutati meditatsioonitehnikat, mis aitab nende raskete, keerukate tunnetega hakkama saada ja mitte neid enda sisse lasta.  Kui kõik tundub kasvavat üle pea, korraga on kõike liiga palju, siis kuidas osata teha PAUS. 

Jätkuvalt harjutasime edasi mindfulnessi tehnikaid, et need ikka meelde jääks ja selgeks saaks, sest harjutamine on vajalik. 

Tegime koos kolme minuti meditatsiooni, mida saab praktiseerida just  raskete  tunnete esilekerkimisel.

Tõdesime koos, kui tähtis on selliste tegelikult väga lihtsate mindfulnessi tehnikate õppimine, harjutamine ja hiljem pidevalt praktiseerimine. Nii oluline on olla hetkes, olla praegu, olla tänulik. Nii lihtne on lasta stressil end ära süüa, mis võibki viia läbipõlemiseni.

Koolitus on möödunud seni väga positiivselt ning soov veel ja veel õppida on suur. Loodame, et ka järgmine päev toob midagi praktilist. 

Tenerife: 2. päev

Teine koolituspäev oli väga praktiline.

Teine koolituspäev keskendus keha ja vaimu tasakaalu leidmisele. 

Hommik algas joogaga, millele järgnes mediteerimine. See oli nii mõnelegi esmakordne kogemus. Praktiseeriti erinevaid mediteerimistehnikaid, kuidas tänada oma aju, tehnikaid, mida saab kasutada igal ajal ja igal pool, lihtsalt peab harjutama. Mõistust tuleb osata suunata õigesse kohta ning see vajab harjutamist. Koolitusel kõlas tihti lause: "Ainuke aeg, mil me tõsiselt elame, on praegu ja nüüd", sest ainult sina ise oled tähtis.

Õppisime, et oma emotsioone ei tohi alla suruda. Kui emotsiooni suruda tagasi või mitte välja näidata, siis ta tuleb tagasi ja veel võimsamana. Emotsioonide välja näitamine pole üldse paha. 

Tuleb võtta inimesi ja olukordi nii nagu on, mitte nii, nagu sina ootad, et nad peaksid  olema.

Kõige parema tunde annab aga oskus tänada: tänada oma aju iga asja eest, mida teed, tänada iseennast. Tuleb olla tänulik iga pisikese asja eest, isegi nendel päevadel, kui ei suuda anda endast maksimumi. Keegi meist pole superinimene. Emotsioone ei tohi alla suruda. 

Tänane päev andis praktilisi nõuandeid, kuidas osata oma emotsioone mitte alla suruda, kuidas lõdvestuda, osata praktiseerida  lõdvuetusmeetodit, mida saaks edukalt kasutada ka klassiruumis lastega. Õppisime visualiseerimismeetodeid aju rahustamiseks ning ärevuse rahustamiseks.

Peale tänast päeva olid meie mõisakooli töötajad mõistnud, kui oluline on kõigepealt tunnetada iseennast, olla tänulik iseendale, mitte karta emotsioone. Olime kõik pärast harjutusi rahulikumad, teadlikumad.

Tõdesime, et harjutustega tuleb kindlasti jätkata, sest nagu öeldud, ainult teadmisest ei piisa, tuleb ka läbi proovida.

P.S. Kui vaim on valla, siis märkad, kui kaunis on ümbrus. 

Tenerife: 1.päev

Alustasime oma teekonda 22. oktoobri varahommikul Riiast. Esimene lend viis meid Šotimaale Edinburghi ja sealt juba pikk lennureis edasi Lõuna-Tenerifele, täpsemini Playa de Las Americas asulasse. Tenerife on Atlandi ookeanis Kanaari saarte suurim ja kõrgeim saar ning väga armastatud turismipiirkond. Inimesed on sõbralikud ning hakkama saab kenasti ka inglise keelega.

Kuigi Tenerifele jõudsime alles õhtul, kui päike just loojus (see oli nende aja järgi umbes kell 19, Eestis on siis kell 21),  võttis meid siiski vastu imeliselt soe ja mõnus suveõhk. 

Järgmisel hommikul, 23. oktoobril kohtusime oma koolitaja Gabrielaga ja algaski meie kauaoodatud koolitus " Mindfulness", mille eesmärgiks on suurendada õpetaja eneseväljendusoskust, oskust toime tulla stressiga, erinevate emotsioonidega, leida viise olla hetkes ja mitte üle muretseda, kuidas ennast oma töös mitte ära kaotada ja mitte läbi põleda, leida vaimset tasakaalu. 

Lisaks kõigele saavad koolitusel õpetajad inglise keele kümblust ning suhelda erinevate riikide õpetajatega, jagada kogemusi ja rõõme. Tegemist on igati praktilise kursusega, õpitakse mitmeid erinevaid tehnikaid, kuidas saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal.

Meie õppegrupis on õpetajaid Leedust, Poolast, Soomest ning üks julge härra ka Saksamaalt. 

Esimene päev koosnes kursuse tutvustusest. Seejärel viidi meid rannakohvikusse vaatega Atlandi ookeanile, et veidi vabamas, mitte nii "loengu" moodi keskkonnas vaimseid tehnikaid katsetada. Saime tuttavaks teiste osalistega. Tõdesime, et kõikide õpetajate mured ja rõõmud on vaatamata riigipiiridele sarnased. 

Praktiseerisime mitut erinevat tähelepanu koondamise harjutust, mida saaks hiljem kasutada ka õppetundidest. Saime näpunäiteid, kuidas tähtsustada iseennast antud hetkes. Õppisime tehnikaid, kuidas ka endale osata öelda STOP, võtta olukorrast PAUS. Ei pea kõigega kohe ja korraga tegelema. Tuleb olla hetkes ja väärtustada seda hetke ja ennast, et jõuda hiljem teha rohkem. Tuleb õppida eristama, mis on hetkel kõige tähtsam ja mis mitte 

Oli ülimalt tore esimene tutvumispäev. 

Türgi, 2. päev

 

Täna oli meil väga põnev koolituspäev: käisime tutvumas Hurma Yarbay Pinari algkooliga. Koolis on lasteaed ning 1.-4. klass, õpilasi üle 900. Kool asub otse suurte mägede jalamil ning on meie koolidest päris erinev. Selle algkooli muudab eriliseks asjaolu, et sealsed õpilased on pärit 22 riigist, teiste seas oli hulga Ukraina sõja eest Türki pakku tulnud lapsi. Pooled kooli õpilastest on türklased, pooled teistest rahvustest, mis muudab õppetöö õpetajate ja ka õpilaste jaoks tõeliseks väljakutseks, sest õpetajad enamasti inglise keelt ei oska, sisserändajatest õpilased aga ei valda veel türgi keelt, kogu õppetöö toimub aga türgi keeles. Riigi toetusel saavad nii õppurid kui lapsevanemad pärast koolitundide lõppu türgi keelt õppida.

Klassid on üldhariduskoolides väga suured: 40-45 õpilast. Meie eestlasliku temperamendi jaoks oli müratase koolis harjumatult kõrge. Õpilased möllasid ja jooksid õues ja majas, ka õpetaja toa sumin tundus harjumatu kõrva jaoks kõrvulukustav.

Koolihoones oli näha küll, et rahaga neil priisata pole, mis pidigi olema suur probleem üldhariduskoolides: maja oli üsna väsinud ja kulunud. See-eest õpetajad panustavad ise väga, et oma ümbrusesse ilu luua, seega on siin väga tavaline, et õpetajad värvivad ise klassiruumide seinu ja teevad ise seinamaalinguidki. Nii oli ka meie täna nähtud koolis kõikjal seintel väga vahvad seinamaalingud, mis muutsid kogu hoone palju hubasemaks ja lastesõbralikumaks. Klassiruumid ise olid üsna väikesed ning palavad, õpilased ise olid aga väga särasilmsed ja elurõõmsad. Vahetundides käis õues suur kilkamine ja jooksmine, ei märganud ainsatki nutitelefonis passivat õpilast.

Kummastav on siin vaadata, kuidas kõikjal on Türgi vabariigi rajaja ning esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki pildid ja kujud, väga palju on ka Türgi lippe kõikjal, riigilipud ning Atatürgi pildid ripuvad ka elumajade rõdudel. Sel pühapäeval, 29. oktoobril on türklastel suur pidupäev: vabariigi 100. sünnipäev ja seetõttu on lippe ja pilte tavapärasest veelgi enam. Koolimajas polnud ainsatki klassiruumi, kus poleks olnud mõnd Atatürgile pühendatud stendi või nurgakest.

Meie koolitaja Dileki sõnul on Türgis kiusamist palju rohkem just üldhariduskoolides, kuna seal napib ressurssi kiusamise ennetamiseks ja kiusujuhtumite lahendamiseks. Türgi pole liitunud ka KiVa programme, kuid on õpetajaid, kes on ise käinud Soomes KiVa-metoodikat õppimas, et ise ja kolleegide toel võimaluste piires kiusamist peatada. Kui 900 õpilase kohta on 40 õpetajat ja klassides üle 40 õpilase, pole mingi ime, et kooli personalil pole võimekust kõike märgata ning sekkuda, inimesi lihtsalt napib. Samuti on just üldhariduskoolides mitmed õpilased päris majanduslikult keerulisest olukorrast ja peredest, kus polegi õpetatud, et karjumine või teiste löömine ei ole mingil juhul okei. Kool paraku kõike õpetada ja lahendada ei suuda, kui puudub kodune tugi.

Oli väga huvitav päev ning tõdesime, et meil mõisakoolis ja Eestis üldse on asjad ikka palju paremini ning tuleb rohkem väärtustada seda, mis meil olemas on.